Meie ei loobu takistuste tõttu poolel teel 🙊🙉🙈

  Esiteks magasin ma pool päeva maha 😃 Hommikul kui Mari küsis, kas ma sööma tulen siis vastasin läbi une ei ning magasin edasi.  Umbes 1 paiku tuli Linda tuppa ning tõi mulle pitsa voodisse . Sõin ära ja keerasin uuesti külge 😃 Lõpuks ärkasin umbes 5 ajal 😃 Ajasin end voodist püsti.  Arutasime mida edasi teha. Enamus läksid mägedesse, meie (Linda, Mari, Marie, Alice , Alex, mina ja üks Türgi neiu) läksime mere äärde ujuma.
  Eile kaatriga merel sõites nägin, et rannas on üks suur kalju taoline asi kust saaks alla hüpata ning sinna me liikusimegi.
  Panime rätikud maha ning läksime ujuma. Vesi tundus alguses jahe, aga juba sees olles oli mõnus.  Vette minna oli suht halb kuna lained olid suured ja seal oli väga palju kive.  Ühe kiviga tegin ka liiga endale ja nüüd on talla alt katki. 😃
   Veest välja tulles istusime rannal ja kuulasime muusikat. Leidsime enda kõrvalt kuivanud meritähe ja peale seda hakkasime neid veel otsima. Need on nii ilusad ikka.  Käisime mööda randa ninad maas ja otsisime. Leidsime ka. Mina sain endale ilusa suure. Samal ajal kui teised korjasid väiksemaid. Korjasime ka merekarpe.
  Mingi hetk nägime, et kaks kutti on seal kalju peal ja otsustasin ka minna. Kutsusin teisi ka, aga tuli ainult Alex. Sinna jalutades kohtusime kahe Türgi noormehega, kes ütlesid et see on ohtlik. Ma vastasin neile ainult, et mul ükskõik ja liikusin edasi😃 Hiljem ütlesid tüdrukud, et türklased olid veel öelnud, et Alex võib minna, aga mina mitte 😃 Ujusime kaljuni ning otsisime kohta kust üles ronida.  Need kutid nägid meid ning näitasid, kuidas üles saab.  Samal ajal kui me ronisime rääkisid tüdrukud veel nende kahega, kes keelasid mul minna. Nad ütlesid, et ei usu, et ma julgen minna kui näen, et juba üles saada on raske.
  Poisid aitasid mu lõpuks kaljule.  Seal seistes oli nii vaba tunne. Täpselt nagu kogu maailm oleks minu päralt 😊 Lehvitasin teistele ja otsustasin hüpata. 😃 Palusin Alexil esimesena hüpata, kuid ta ei teinud seda.  Mis siis ikka, läksin kalju ääre peale ja hüppasin.  Hämmastav tunne oli sealt alla hüpata suurtesse lainetesse. Hetkekski ei kahetse ma oma minekut. 😃 Lõpuks hüppas ka Alex alla ning ujusime tagasi kaldasse. Meie hüppamisest tegi Mari ka mõned klõpsud. Ta sai minu hüppe täpselt pildi peale. Nii lahe ikka 😃 Mul on kindel plaan sinna homme uuesti minna.
   Kuna aeg hakkas end peale suruma tulime tagasi hotelli juurde. Vahetasime riided ja läksime sööma. Söögiks oli makaronid ja mingi hautis. Isegi päris hea oli ja sain kõhu täis.
  Lauas otsustati, et lähme mägedesse, sest teised kiitsid seda kohta. Panime teised riided selga ja läksime. Jalutasime sinna umbes 30 minutit. Päris raske oli mäest üles kõndida 😃
  Sinna jõudes oli väljas pime ja ega me eriti midagi ei näinudki. Linnale avanes küll vaade ja paistsid tuled, aga ei midagi enamat.  Istusime natuke aega lihtsalt mäe peal ja kuulasime muusikat.  Ahjaa muidugi laulsime ja tantsisime ka😃 Nagu alati😃
  Liikusime natuke tagasi mäest alla ja läksime kohvikusse. Alise tellis endale mingi sinist värvi tee, mis maitses päris hästi. Linda võttis endale jäätist. Istusime seal kuskil üle poole tunni ja otsustasime jalutada tagasi hotelli. Poole tee peal arutasime, et võiks auto olla, sest jalad on kõndimisest nii väsinud.  Mina leidsin, et siinses liikluses ma küll sõita ei julgeks 😃 Ma ajaks kohe tänaval inimese alla, sest siin ei huvita kedagi ülekäigurajad . Inimesed lihtsalt astuvad teepeale . Päris julm tegelt 😃
Hotelli jõudes tulime oma tuppa ja käisime pesus. Osad läksid Domino kohvikusse pitsat sööma. Minul kõht, aga tühi polnud ja jäin hotelli.

Pildid 😃⬇

Xoxo Merli 😍❤